Bozoqta boz jýsanyń iisi bar

Bul daǵy Jaratqannyń syıy shyǵar,

Bozoqta boz jýsannyń ıisi bar.

Janarǵa ókinishtiń jasy kelip

Keýdege saǵynyshtyń kúıi tunar

...El barda kósh bastaıtyn týady eri,

Eski jurt ótken kúnniń kýágeri.

Nuraǵam ózi kelip qazyq qaqqan,

Astana sol Bozoqtyń murageri.

Sezemin túndi arqalap tań kelerin,

Jolynan Azattyqtyń qan kóremin.

Aqmola shaıqasynda qaza tapqan,

Jasaǵy jatyr munda Han Keneniń.

Jasynan Buqar jyraý aqyl bergen,

Jalǵasyp Abylaıdan jatyr kerýen.

Aıqasyp qasyq qany qalǵanynsha,

Azattyq úshin Kene basyn bergen.

Kórgeniń maǵan aıan qansha qyrǵyn,

Babalar qaldy astynda qansha qyrdyń.

Aıaýsyz bozdaqtardyń tókken qany,

Aıaýly bizge jarqyn bolsa bul kún.

Kóz salyp búginińe qarasa bir,

Bizge álem ashylǵandaı jańasha bir.

Keshegi Álıhannyń armany edi,

Boıyna Qaraótkeldiń qala salý.

Túnekke qýyp tastap túndi múlde,

Búgingi aıaq bastyq nurly kúnge.

Bes birdeı alyp qalǵan oblysty,

Erligi Táshenovtiń úlgi bizge.

Qaratyp júzimizdi qubylaǵa,

Shyqqandaı azattyqtyń kúni jańa.

Bizderge mura bolǵan Máńgilik el,

Bizderge mura bolǵan Uly Dala.

Sekildi temirqazyq tóbemdegi,

Astana uly qala álemdegi.

Kúmánin ózge túgel qazaǵynyń

Elbasy óz isimen dáleldedi.

Keshegi boldy sol bir kúmán ada,

Astana aınaldy ásem munaraǵa.

Jıyrma jyl oǵan kýá myna halyq,

Jıyrma jyl oǵan kýá myna dala.

Arman Sherızat, Astana qalasy

Jol

Kedir-budyr zamannyń,

Zar jylatqan zapyranynan amanmyn.

...Ǵasyr sózin óz balamdaı mápelep,

Máńgiliktiń japyraǵynan jaraldym.

rilikpen el kezdim,

Ala aspannyń kúmbezindeı kerbezbin.

Baǵzy qalpyn saqtap qalǵan - baltyrym,

Elesi de jolamapty jerge ezdiń.

...Kúdik syılaıqalsa túr,

saýsaq izdep shyrsha, sosyn, arshatur!

Tóbesine bult oraǵan saraıdyń,

Batyr - irgetasy bolsa, han - shatyr...

Tań kúlmeýi - janmuńy,

jan muńynda janar otym qalǵydy.

Tulǵa ketip bara jatyr jol bastap,

Jol degenim - Ulttyń Uly taǵdyry.

Qanatymnyń talmaýy -

boz jańbyrdyń aq jańbyrdy qarmaýy.

izdiń lebi júzinde esken beınege

Súısinedi nar babamnyń arýaǵy...

Oıytunyq tumadan,

Sana kúshin dala rýhyquraǵan,

Mańaıyna mańǵazdanyp qaraıdy,

Mańdaıyna baqyt qonǵan bir adam...

Marlen Ǵulymhan, Astana qalasy

Eltutqa – Elbasym

Boz bıe sútimen jýynyp, aq almas júzinde sert etken,

Júregin dalalyq qan qasap taǵdyrmen órtetken,

Ulysyń kótergen aq kıiz ústinde,

Qabyrǵań qaıysyp, álemet bir kúıge tústiń be?…

Kókeıdiń tilinde ańyrap eski áýen,

Buldyrap kóziniń ishinde baǵzylyq kóshti álem.

Duǵasyn tumar ǵyp taqtyń da pirilerdiń,

Erligin elińe jetkizgiń keldi me dúrlerdiń?!

Qapıa kóz jumǵan shermende qaǵandar,

Ysqyrǵan jebeler, alaman «ah» urǵan alańdar,

Kúıregen shahardan qalǵan kúl bir ýys,

Bár-bári boıyńa quıylǵan alapat uly kúsh.

Armanyn arqalap qanshama oǵlannyń,

Balbaldy qushaqtap, «elim» dep eńirep tolǵandyń.

Qara jer simirgen ǵasyrlyq qandardyń,

Ózegi talmaýrap, qyrshynnan qıylǵan jandardyń,

Móldirep tógilgen kinásiz kóz jasy,

Tánderi qýraǵan, janynyń bilemin tozbasyn.

Beımaza rýhqa tynyshtyq sılaǵan,

Ólgenin rıza etip, shashylǵan súıegin jınaǵan…

Tuıaǵy topan sý sapyrǵan sańlaǵym,

Qane kim baǵamdar, moınyńa túsetin ýaqyttyń salmaǵyn?!

Kóterip Alashtyń bórili baıraǵyn,

Ólýge aınalǵan namysty janydyń, qaıradyń.

Qyl kópir ústinen qaıtqan el biz edik,

Toz-toz bop topalań tıgen kósh… qaıtadan túzedik.

Ózgeniń qaqpany úzýge aınalǵan tirsegim,

Jazylar… jaramdy jel emder jurt edim.

Egemen elim dep topqa kir, ókinben,

Qalamyn deseń sen jutylmaı tarıh betinde.

Búginge jetkizgen uly kósh buıdasyn,

Babanyń taǵylymyn boıyna qýat qyp jıǵasyn,

Sen úshin jan pıda, tósinde dalanyń,

Táńirge taǵzym ǵyp, bórimen jortqan qaǵanym...

Esildiń boiy elordam

Orhonda oq jonyp, kindigim kesilgen,

Ana Edil baıansyz myń jyldyq keshirmem,

Qasterly Amýǵa dushpanym at salmas,

Kóshpeli altynsyń qara jer kóshirgen.

Júregi bólingen Jetisý kesh bizdi,

Balqashqa jetseńshi mendeı bir jetimmen.

Ertis bop ketsem be tym alys saparǵa,

Ańyrap aýǵan el sút emsin tósimnen.

Tistegen tisimen, ustaǵan qolymen jyrymdap,

Sararqam saıyn bel, kúızeler, kósilgen…

Barar jer, basar taý qalmaǵan qazaqqa,

Tı ıanaq tabyldy qut qonǵan Esilden.

Úıler ol Ǵundardyń jebesi kókke atqan,

Sherikter sekildi shyrshalar toptasqan.

Qanyna qol malyp ulys bop ant ishtim,

Qurbanǵa shalynǵan quba bol kókqasqam.

Báıterek tamyryn qazǵanda em tabar,

Úrkekteý júregiń san ret shoq basqan.

Túmen qol sekildi jóńkilgen mashınań ,

Baq bolyp oraldy keshegi qasıdam.

Esildiń boıyna eskertkish ornattyq,

Jar bolyp arýaǵy bóri emgen ashına.

Kúnbezine aı qadap tikkenim Hanshatyr,

Baıaban baqytyn tabar el baqıdan.

Jez buıda kerýenim aldyǵa jyljytqan,

Sen endi esen bol qan tógis sumdyqtan.

Astanam jıyrmada tolysqan erke qyz,

Sulýy sekildi ertektiń kúnge ushqan.

Dúlim jurt senen kep kóretin bolady,

Saraıshyq, Otyrar kelbetin qum qushqan.

Quıqaly Esildiń tý boıyn en jaılap,

Kósildim kógala jylqyny men de aıdap.

Eńseli Elorda turǵyzyp ǵalamat,

Eleýrep ketetin kórsettim elge aıbat.

Biz birge jaraıyq aq túıe qarynyn,

Qypshaqtyń qara almas qylyshyn kel qaırap.

Ǵylymnur Kádirbaıuly, Túrkistan qalasy